Type: 
Article
Publication year: 
2019
Category: 
Industry
Author(s): 
Erik Engelien
Iulie Aslaksen

Skilkemedahkoeh båatsoedajvine leah tjarke læssanamme dej minngemes luhkiejaepiej. Daate goerehtimmie taalh vadta guktie gåetieh jïh infrastruktuvre båatsoedajvi gåatomem tsevtsieh jïh leah joekedamme jaepieboelhki gåatomelaantide jïh juhtemegeajnojde.

Vuekie sæjhta jiehtedh aktem tsevtsemedajvem gåetiej jïh infrastruktuvren bïjre aerviedidh, dan daajroen mietie man stoerre dajvi bïjre bovtse reava akten fysiske skilkemen bïjre, daate sæjhta jiehtedh bovtse åtnoem dajvijste giehpede. Dotkeme vuesehte dajve gusnie bovtse tsavtseme sjædta maahta joekehts stoeredahkem utnedh dejtie ovmessie såarhts skilkemedahkojde eatnamisnie, goh gåetieh, geajnoeh, høyspentledningh, tjaetsiefaamoevierhkieh, bïegketurbijnh, gruvah jïh vielie. Maahta aerviedimmide toelhkestidh goh dïhte ållesth illedahke (kumulatijve effekte) gaajhke såarhts fysiske tsevtsiemijstie. Tsevtseme turismeste ij leah meatan daatavåaroemisnie daan goerehtæmman.

Illedahkh vuesiehtieh man stoerre prosentelåhkoe gåatoemistie mij lea tsavtseme gaajhkesåarhts skilkemedahkojste, jïh aerviedimmie lea tjïrrehtamme joekehts gåhkaldahkigujmie skilkemedahkose, ryöknedamme elmien tjïrrh. Akten 5 kilomeeterh guhkies dajven sisnjelen gåetijste jïh infrastruktuvreste, guktie lea daesnie gaertjiedamme, medtie 89 prosenth abpe jaepieboelhkegåatoemistie jïh juhtemegeajnojste leah tsavtseme skilkemedahkojste. Jalhts aerviedimmieh sån maehtieh vuesiehtidh gåatomedajvh, joekoen gïjregåatome, tsavtseme sjædta dan gåhkese goh 5 kilomeeterh skilkemedahkoste, ij badth sïjhth jiehtedh dajve lea beajsteme goh gåatome jïh maahta åtnose vaeltedh jeatjah åssjelidie.

Goerehtimmie tsevtsiemistie jaepieboelhkegåatoemistie lea aktanamme daatajgujmie Byjresedirektoraateste jarkelimmien bïjre skilkemefrijje eatnemedajvine (INON) jaepien 1988 raejeste 2013 raajan. Daan boelhken låhkoe skilkemefrijje jaepieboelhkegåatoemistie geahpani medtie bielie – bieliemubpie prosentepoengine.

Vuekie juktie tsevtsemem jaepieboelhkegåatoemistie aerviedidh maahta nuhteligs årrodh areaalesoejkesjimmesne jïh konsekvensesalkehtimmine (KS) dennie soejkesjamme

bigkemisnie båatsoedajvine. KS:n bïhkedæjja båatsose tjïerteste daerpies aktine ellies vuarjasjimmine båatsoen aerpievuekien dajveåtnoste man bïjre lea, aaj båatsoen laejhtehks faktovrh jïh ektiedimmie dej gaskem, jïh KS edtja dejtie tjåenghkies effektide skilkemedahkojste tjïelkestidh (kumulatijve effekte).

Taalh areaaletsevtiemasse, båatsoen aerpievuekien daajrojne ektine gåatomedajvi bïjre, byöroe åtnasovvedh goh bielie daajroevåaroemistie juktie båatsoen areaalh gorredidh, akte vihkeles krïevenasse juktie båatsoem tjåadtjoehtidh jïh Nöörjen nasjonaale jïh gaskenasjonaale åeliedimmieh bæjjese fulkedh juktie saemien kultuvren materijelle våaromem gorredidh.

Type: 
Article
Publication year: 
2018
Category: 
Health, social
Author(s): 
Snefrid Møllersen

Jis edtja hijven almetjehealsoem gorredidh dellie eevre daerpies daajroem utnedh dej materijelle, praktihkeles jïh sosijaale mieriekrïevenassi bïjre mah healsoem tsevtsieh. Mobijle pastoralisth leah akte dåehkie mej åvteste dovne åejvieladtjh jïh dotkijh abpe veartenisnie vaenie tsåatskelesvoetem vuesiehtamme gosse lea healsoetsiehkiej bïjre. Jïh naemhtie aaj daajrojne jielede- jïh barkoetsiehkiej bïjre båatsoealmetji luvnie. Daate tjaalege healsoeektiedamme jielede- jïh barkoetsiehkieh buerkeste saemien båatsoeårroejidie åarjelsaemien dajvesne, akte årrojedåehkie mij daamtaj ov-våajnoes dorjesåvva sov stoeredahken gaavhtan, jïh gusnie doh historihkeles-polithkeles, barkoeektiedamme jïh sosijaale jieledekrïevenassh eah vuajnalgamme sjïdth. Taalematerijaale lea veedtjeme aktede nasjonaale goerehtimmeste jielede- jïh barkoetsiehkijste mah leah vihkeles dan psykiske healsoen jïh jieledekvaliteeten gaavhtan saemien båatsoeårroji luvnie (Båatsoen aarkebiejjie). 151 båatsoealmetjh åarjelsaemien dajveste lin meatan goerehtimmesne.
Illedahkh vuesiehtieh båatsoen barkoen gaavhtan akte joekoen stoere låhkoe båatsoealmetjijstie åarjeldajvesne kråahpeles maajsoeh åådtje goh gijjie, ïbje/gaasse, tjåetskeme, fysiske stradtjoe jïh ovlæhkoeh/haevieh, viertiestamme jeatjah barkoedåehkiejgujmie Nöörjesne mah plearoeh barkoem utnieh. Jeenjesh eah nuepiem utnieh eejehtalledh jallh gåetesne årrodh barkoste gosse skïemtjine/haeviem åådtjeme. Akte jååhkesjamme vuajnoe båatsoealmetji luvnie åarjeldajvesne lea åejvieladtjh daajroem båatsoen bïjre fååtesieh, båatsoem nåakelaakan gïetedieh jïh krïevenassh jïh stillemh vedtieh mah eah leah sjïehtedamme dan båatsoefaageles barkose. Doh jeanatjommesh lissiebarkoem jïh raessiem åadtjoeh akten ahkedh stuerebe låhkoen gaavhtan darjoemijstie eatnamisnie mah gåatomelaantem giehpiedieh, juhtemegeajnoeh steegkieh jïh stoerre teehpemh krïevveste vedtieh. Mahte gaajhkesh dovnesh dååjrehtimmiem nåake vuajnoejgujmie reektieh almetjijstie båatsoen ålkolen jïh meedijeste. Akte håvhtadihks stoerre låhkoe reektie dah sïerredimmiem jïh
1 Gæjhtoe Per Martin Lindstrøm Westerfjell, Voengel-Njaarken sïjte, viehkien åvteste tjaalegasse.
miedteles dahkoeh dååjroeh sijjen båatsoealmetjen ektiedimmien gaavhtan. Seamma tïjjen båatsoealmetjh soptsestieh dah joekoen hijvenlaakan barkosne tråjjadieh, jïh barkoe lea akte lïeremesijjie gusnie sijjie gååvnese jïjtje nænnoestidh. Illedahkh vuesiehtieh giehpiedamme jieledekvaliteete jïh geahpanamme psykiske healsoe leah sïejhmebe dej luvnie mah jeenjemes dååjrehtimmieh utnieh sïerredimmine jïh nåake vuajnoejgujmie byögkeles åejvieladtjijste. Daate vuesehte sosijaale jïh siebriedahkeektiedamme ålkoestimmie lea dïhte mij uvtemes lea vaahrine dan psykiske healsose saemien båatsoealmetjidie åarjelsaemien dajvesne.

Type: 
Article
Publication year: 
2017
Category: 
Culture, church
Author(s): 
Ada Einmo Jürgensen

Scenetjeahpoe lea akte dejstie maadthgierkijste nasjovne- jïh identiteetebigkemisnie gaajhki veartenen åålmegi jïh nasjovni luvnie. Daesnie leam vuesiehtimmieh jïh viertiestimmieh vaalteme nöörjen nasjovne- jïh identiteetebigkemistie akten nöörjen postkolonialisteles tïjjen, viertiestamme dejnie saemien tsiehkine 1970-låhkoen raejeste Saepmien nöörjen bielesne. Daesnie ajve doh saemien teatereinstitusjovnh mah leah ihkuve saemiedigkien budsjedtesne mah leah meatan. Dej tsiehkie, ekonomije, jaksoemierie jïh våarome leah digkiedamme statistihken tjïrrh teaterijstie jïh Saemiedigkien dåarjoej tjïrrh. Minngemosth såemies raeriestimmieh båetieh vuajnojde jïh dahkojde saemien scenetjeahpoen båetijen aejkien bïjre, mejtie leam tjuvtjiedamme nasjonaalestaatese Nöörje jïh Saemiedægkan Nöörjesne.

Type: 
Article
Publication year: 
2016
Category: 
School, teaching
Author(s): 
Kevin Johansen

Vaenie kvantitatijve daajroe saemien lohkehtæjjaveahkan bïjre gååvnesamme Nöörjesne. Gellede lehkeste lea jeahtasovveme gellie saemien lohkehtæjjah fååtesieh, jïh mubpieh leah jeahteme saemienlohkehtæjjah eah iktesth dam byjjes ööhpehtimmiemaahtoem utnieh. Tjaalegisnie goerehtalla låhkoem saemienlohkehtæjjijste Nöörjesne gaajhkine gïeline mejnie ööhpehtimmie vadtasåvva, dovne maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.

Tjaalege aaj formalmaahtoem gaajhkide saemienlohkehtæjjide vïhtesjadteme, dovne dej pedagogeles maahtoe jïh formalmaahtoe saemien gïelesne. Goerehtimmie vuesehte jienebh dejstie saemienlohkehtæjjijste pedagogeles maahtoem fååtesieh viertiestamme mubpiej lohkehtæjjaj gaskemedtine Nöörjesne. Seamma tïjjen vuejnebe formalmaahtoe saemien gïelesne lea joekoen jolle.

Jïjnjh learohkh fïerhten julevsaemien lohkehtæjjese, learohkeveahka daesnie lea seamma goh jeatjah lehkesne Nordlaantese jïh raaktan jollebe goh learohkeveahka Bådåddjosne. Daate vuesehte joekoen jïjnjh lohkehtæjjah julevsaemien gïelemaahtojne fååtesieh.

Noerhtesaemien jïh åarjelsaemien gïelese learohkeveahka lea sagke vueliehkåbpoe, guktie lohkehtæjjavaanoe ij leah seamma nåake daesnie dan lïhke båetijen aejkien. Men læjhkan aalteren gaskemedtie vuesehte jïjnjh saemienlohkehtæjjah sijhtieh barkosne orrijidh dej minngebi luhkie jaepiej, jïh joekoen vaenie ohtsijh orreme saemien lohkehtæjjaööhpehtæmman. Dan åvteste libie vaahresne sagke vaenebh saemienlohkehtæjjah utnedh luhkie jïh göökteluhkie jaepiej minngelen goh daan biejjien, jis dåårrehtimmie saemien lohkehtæjjaööhpehtimmide ij tjarke læssenh.

Type: 
Article
Publication year: 
2015
Category: 
School, teaching
Author(s): 
Kevin Johansen

Mænngan goh ööhpehtimmielaakem Nöörjesne sjïehtesji, gaajhkh saemien learohkh aktem jïjtse reaktam utnieh saemien lïerehtimmiem skuvlesne åadtjodh. Jïjnjh saemienlearohkh leah dajvine årroeminie gusnie stïeres saemienlohkehtæjjah eah gååvnesh. Daagkeri veajkoej skuvleaajhtere tjuara jeatjah lïerehtimmiehammoeh saemiengïelesne faalehtidh. Dïhte mij jeenjemes åtnasåvva lea maajhööhpehtimmie. Gærja ”Samiske tall forteller” lea aarebi vihtiestamme ahkedh jienebh saemieh Nöörjesne staaride juhtieh. Dan åvteste dle saemien maajhööhpehtimmie sæjhta daerpiesåbpoe sjïdtedh jaepiej åvtese.

Daate kapihtele saemien maajhööhpehtimmiem gïehtjede aktene histovreles perspektijvesne, jïh evtiedimmiem learohkelåhkoste vuartesje dej minngemes luhkie jaepiej, dovne åarjel-, julev- jïh noerhtesaemien gïelesne. Juktie maajhööhpehtimmien låhkoem dehtie ållesth learohkelåhkoste saemien gïelesne daejriehtidh, dle taalide aaj dejnie ållesth saemien learohkelåhkojne vierteste.

Muvhtine faagebyjresinie maajhööhpehtimmiem utnieh goh akte nåakebe lïerehtimmievuekie. Jïh daesnie fåantoe lea jienebh mytah goh faaktah. Maajhööhpehtimmie maahta eevre seamma hijven (jallh ij dan hijven) goh jeatjah lïerehtimmie. Learohkh mah sijjen saemienlïerehtimmiem åadtjoeh maajhööhpehtimmien tjïrrh, edtjieh aaj dejtie seamma maahtoeulmide haalvedh learoesoejkesjisnie goh jeatjah saemienlearohkh, jïh seammalaakan vuarjasjamme sjïdtedh. Dan åvteste vihkeles saemien maajhööhpehtimmie lea seammavyörtegs jeatjah saemienlïerehtimmine, jïh dan gaavhtan aaj goh gaajhke jeatjah gïelelïerehtimmie.

Maajhööhpehtimmie lea jeenjemasth akte råajvarimmie aalkoealmetjijstie orreme, gosse juhteme staaride lea innovatijve lïerehtimmiehammoeh krïeveme. Kanada lea dej voestes gaskem orreme mij daejnie lïerehtimmievuekine eelki dejtie First Nations-almetjidie mah staarine jïh stuerebe sijjine årroejin, jïh idtjin stïeres lohkehtæjjam indianeregïelesne utnieh. Nöörjesne åajvahkommes saemieh mah lïerehtimmiem maajhööhpehtimmien tjïrrh åadtjoeh, guktie aaj daesnie dle akte tjïelke aalkoealmetjedimensjovne.

Type: 
Article
Publication year: 
2014
Category: 
School, teaching
Author(s): 
Gunnar Claus

Fasseldimmiestatstihke maam registerijstie åtna 4.njealjehtsjaepeste 2012 vuesehte fasseldimmie SDJ-dajvesne joekehtslaakan juakasåvva goh dïhte sïejhme fasseldimmie laantesne. Daesnie libie pryöveme sjïere væhtah SDJ-dajvesne vuesiehtidh viehkine fasseldimmiem joekedidh jielemen, kaarri jïh nyjsenæjjaj, aalteren, ööhpehtimmien jïh jeatjah ovmessie væhtaj mietie. Åejvievæhtah vuesiehtieh fasseldimmieprosente SDJ-dajvesne lea vueliehkåbpoe goh laanten gaskemedtie, men jeerehte. Dïhte lij laanten gaskemedtien bijjelen båarasåbpoe almetjidie SDJ-dajvesne, jïh sagki vueliehkåbpoe dejtie nuerebe årrojedåehkide. Jienebh almetjh SDJ-dajvesne mah aalkoejielieminie barkin, jïh låhkoe jollebe ööhpehtimmine lij vueliehkåbpoe goh laanten gaskemedtie. Låhkoe fasseldamme almetjijstie jollebe ööhpehtimmine, lij medtie guektiengïerth dan stoerre nyjsenæjjaj luvnie goh kaarri luvnie SDJ-dajvesne.

Joekedamme dejnie ovmessie dajvine Nöörjen sisnjelen Saltfjellet noerhtelen, dellie vuajna stoerre jeeredh lin dejnie ovmessie variabelinie, jïh SDJ-bieliedajvh eah seamma aktelaaketje tendensh vuesehth.

Type: 
Article
Publication year: 
2013
Category: 
School, teaching
Author(s): 
Kevin Johansen

Faagealmetjh mah maahtoem saemien gïelesne jollebe daltesisnie utnieh, leah daerpies jis edtja gorredidh siebriedahke dam daerpies saemien maahtoem åtna. Akten baelien gosse jollebe saemien maahtoe læsseneminie, dle vihkeles vuartasjidh mejtie studijepoengedorjemasse saemien gïelesne, mij våaromem åtna illesovveme eksamenh saemiengïelesne jollebe ööhpehtimmie- institusjovnine, læsseneminie jallh vaaneneminie.

Studijeprogrammh saemien gïelesne jollebe daltesisnie sijhtieh meatan årrodh statusem nænnoestehtedh dejtie saemien gïelide, dovne saemien siebrie- dahkesne, men aaj stoerresiebriedahkesne. Tjaalege evtiedimmiem jollebe ööhpehtimmesne saemien gïelesne vuartesje dej minngemes vïjhte jaepiej, dovne åarjelsaemien, julevsaemien jïh noerhtesaemien gïelese. Daan boelhken eksamenh saemien gïelesne leah illesovveme Saemien jolleskuvlesne, Tromsøn universiteetesne, Nordlaanten universiteetesne jïh Noerhte-Trööndelagen jolleskuvlesne.