Type: 
Article
Publication year: 
2015
Category: 
School, teaching
Author(s): 
Torkel Rasmussen

Fágas Sámegiella nubbingiellan vuođđoskuvllas lea oahppilohku mearkkašahttit geahppánan skuvlajagi 2005/06 rájes. Artihkal čájeha ahte geahppáneapmi dáidá leat bisánan ja stáđásmuvvan vuollegut dásis go ovdal. Máttasámegiela geahpideapmi lea dattetge fuolastahtti. Boahtá maid ovdan stuorát geahppáneapmi fágas Sámi vuosttasgiellan. Fuopmášahttá erenoamážit erohusa mii lea ihtán oahppilogus oahppiin geat ožžot oahpahusa Sámegiela vuosttasgiellan ja oahppiin geain lea sámegiella oahpahusgiellan. Eanet oahppit ožžot dađistaga oahpahusa Sámegiela vuosttasgiellan almmá oaččukeahttá oahpahusa sámegillii eará fágain.

Logut mat čájehit oahpponeavvuid gokčanmeari oahpahusas mii addo sámegillii, čájehit ahte dilli lea veaháš buorránan maŋimuš njeallje jagi. Muhto erenoamážit mátta- ja julevsámegielas ferte ain gohčodit dili kritihkalažžan dannego oahppiin eai leat oahpponeavvut eanaš fágain vuođđoskuvllas.

Geahčadeapmi Fylkkamánneámmáha bearráigeahččanraporttain sámegiela oahpahusa bearráigeahčuin, čájehit láhkarihkkumiid buot bearráigeahčuin Nordlánddas ja Oslos/Akershusas. Finnmárkkus leat buot bearráigeahččanraporttat aivve positiiva. Ii leat čađahuvvon bearráigeahčču eará fylkkain.

Type: 
Article
Publication year: 
2015
Category: 
School, teaching
Author(s): 
Tom Granseth

Sullii 7 oahppi 10 oahppis čađahit joatkkaskuvlla oahpu viđa jagis dan rájes go vuohččan álget joatkkaskuvlii, 6 proseanta leat ain oahpus, ja 23 proseanta eai oaččo duođaštusa/fágareivve dahje heitet gaskan (heaitin) viđa jagi áigodagas. Fidnofágalaš oahppoprográmmain heitet mearkkašahtti eanet go studeremii-ráhkkanahtti oahppoprográmmain. Sámi ássanguovlluin heitet eanet oahppit gaskan oahpu gaccadettiin go muđui riikkas.

Ii leat nu ahte sii geat heitet joatkkaskuvllas eai leat ekonomalaččat aktiivvat.

Sullii 2 oahppi 3 oahppis geat leat heaitán/eai álgán joatkkaskuvlla ohppui, leat bargagoahtán dađistaga, dan čájehit maiddái eará guorahallamat. Oassi geat ožžot barggu lea stuorit davvin go lulde. Leat geográfalaš erohusat makkár bargosurggiid “válljejit”. Dát artihkal čiekŋuda dan dárkileappot.

Type: 
Article
Publication year: 
2015
Category: 
Language
Author(s): 
Lene Antonsen

Norgga giellaguovddážat fállet gelbbolašvuođaaddi sámegielkurssaid main studeanttat sáhttet čađahit Sámi allaskuvlla dahje UiT Norgga árktalaš universitehta eksámena. Maŋimuš jagiid leat dát kurssat dahkan stuorra oasi sámegiela ollislaš oahppočuoggáid buvttadeamis Norggas. Artihkkalis geahččat ovddeš ja dálá málliid – mo giellaguovddážat ja bajit dási oahpahusásahusat leat ovttasbargan. Mii geahččat maiddái statistihka, mii čájeha kursa- ja studeantalogu, ja oahppočuoggáid buvttadeami áigodagas 2009–2014. Geahččat maiddái ruhtadeami ja eará čuolmmaid dákkár ovttasbarggus

Type: 
Article
Publication year: 
2015
Category: 
Research
Author(s): 
Kari Morthensen

Kapihtal addá kronologalaš ovdanbuktima organiserejuvvon áŋgiruššamis sámi humanisttalaš ja servodatdieđadutkamis Norgga álbmotdiehtaga dutkanráđis(NADD) ja Norgga dutkanráđis, ja čájeha movt muhtin fokussuorggit leat gieđahallon daid iešguđet prográmmain.

Humanisttalaš dutkama ráđđi (HDR) NADDas álggahuvvui dat vuosttaš dutkanprográmma, mii bisttii badjel logi jagi ja lei HDRa buot guhkimus prográmma. Dutkanráđiidvuogádat lea dássážii ruhtadan golbma prográmma. Guokte dain ledje logi jagi áigodahkii – dat nubbi lea ain jođus, muhto lea dál loahpahuvvome -, okta ges lei viđa jagi áigodahkii. Gaskal prográmmaáigodagaid leat ráđit juolludan ruđaid sámi humanisttalaš ja sámi servodatdiehtaga dutkamii, muhto dain lea leamaš unnit organiserejuvvon stivrejupmi ja čuovvoleapmi go prográmmain. Prográmmaid bušeahtta ja juolludeamit oktiibuot leat gártan 167 milliuvnna ruvnno.

Dat vuosttaš dutkanprográmma eanemusat čalmmustahtti earenoamáš váttisvuođačuolmmaid, mat guske sámi dutkamii ja dutkanbirrasiid huksemiidda. Prográmma anii máŋga earenoamáš váikkuhangaskaoami, dieđalašteoriijai lei sierra oasseprográmma ja konkrehtalaš dárbbuid vuođul ledje máŋggalágán vuogit ásahusdoarjagii. Dat nubbi prográmma, mii álggahuvvui logi jagi maŋŋil dan vuosttaža, ohcalii soames gerddiid earenoamáš váikkuhangaskaomiid, ovdamearkka dihte gelbbolašvuođaloktendoarjaga allaskuvllaide. Dálá prográmma lea eanas ávkkástallan dain gaskaomiin maid muđui Dutkanráđđi atná. Oaidnit ahte sámi dutkanbirrasat unnit dárbbašit earenoamáš ortnegiid dál, earret daid ovttaskas doavttirgrádastipeanddaid, maid Dutkanráđđi muđui lea juo heaitán. Oktiibuot lea Dutkanráđđi dan 40 jagis juolludan 34 doavttirgrádastipeandda, viđas dain leat oassin stuorit dutkanprošeavttas.

Go guoská fáttáide, de NADDa čalmmustahtte sámi dutkamis daid árbevirolaš dutkanfágaid, muhto maŋŋil leat sámi dutkanprográmmat beroštan fáttáin ja váttisvuođačuolmmain mat guoskkahit eambbo humanisttalaš ja servodatdieđalaš fágaid. Sámegillii maid lea biddjon eambbo fuomášupmi buot prográmmain. Dat guoská maid daid smávva sámi gielaid- ja kultursurggiide, ja dađistaga lea juolluduvvon ruhta maiddái prošeavttaide main lea sámi giella ja kultuvra olggobealde Norgga, mii lea leamaš dutkanguovlun.

Earenoamášvuohta dutkanráđi guottuin sámi dutkama ektui lea ahte 1976 rájes otnážii leat juolluduvvon ruđat bisánkeahttá, maiddái “gaskaáigodagaid” gaskal prográmmaid. Humanisttalaš ja servodatdiehtaga dutkamiin ja muđui dutkanráđiid siskkobealde ii leat leamaš dábálaš ahte fuolahit vai šaddá kontinuitehta surggiin, main leat leamaš áigeráddjejuvvon prográmmat. Statistihkka lea ráhkaduvvon earenoamážiid dán artihkkalii iige lea almmuhuvvon ovdal. Muhtin válljejuvvon prošeavttat dan guovtti maŋemus prográmmas ovdanbuktojuvvojit rámmaid siste.

Type: 
Article
Publication year: 
2015
Category: 
Culture, church
Author(s): 
Tore Johnsen

Kapihtal čuvge sámegiela lávdama, viidodaga ja dási ipmilbálvalusain Norgga girkus. Statistihkkavuođus leat dieđut, mat leat earenoamážiid vižžon dan golmma davimus bismagottiin 2012 rájes, ja Stáhta guovddášdoaimmahaga (SGD) girkolaš jahkestatistihkas. 2014 dieđihedje gávccádasoassi searvegottiin Nidarosas, njealjádasoassi Lulli-Hålogalándda searvegottiin ja bealli Davvi-Hålogalándda searvegottiin ahte leat geavahan sámegiela ipmilbálvalusdoaimmain jagi áigodagas. Lea mearkkašahtti lassánan 2012 rájes buot dan golmma bismagottis. Dasa lassin leat muhtin searvegottit golmma jagi áigodagas álgán sámegiela fátmmastit eanas ipmilbálvalusaide, dan sadjái go sámegiella gullo dušše soaittáhagas. Golmma jagi áigodagas lea heajos statistihkalašvuođđu, muhto máŋga seammalágán dieđu mat čájehit ahte dat positiivvalaš tendeanssat eai leat dušše lunddolaš rievddadeamit. Dat rievddadit goitge ollu báikkálaččat, ja sámegiela geavaheami viidodat lea goitge obbalaččat unnán.

Norgga girku lea arena gos oainnusin dahká sámegiela. Lea dušše dain sámi giellahálddašanguovlluin gos ipmilbálvalusat leat eambbo sámegiela geavahanarenan. Earret ovtta guovtti searvegotti, de lea sámegiella dábálašgiellan hálddašanguovllus, muhto leat oalle stuora erohusat giellageavahandásis. Hástaluvvo geahčadit ođđa vugiid movt nannet giellageavahandási liturgiijas. Girkodulkabálvalus lea eaktun dasa ahte sámegiella sáhttá geavahuvvot sártnis. Diet lea earenoamáš hástaleaddjin lullisámegielas ja julevsámegielas, go doppe váilot diekkár virggit.

SGD girkolaš jahkestatistihkka čájeha ahte Norgga girku obbalaččat lea nannosit sámegiela hálddašanguovlluin, go muđui riikkadásis. Hálddašanguovllus ii leat nu stuora erohus searvegottiin, guovlluin gos sáhttá buohtastahttit demografiija, muhto dat negatiivvalaš treanddat orrot goitge leamen heajubut. Sámegiela hálddašanguovllus lea erohus das go dáppe oasálastet eanebut konfirmašuvdnii. Norgga girku sámegiela geavaheapmi árvaluvvo váldot ovdán ráđđehusnammaduvvon lávdegottiin, mii geahčada sámelága giellanjuolggadusaid. Berre vuhtiiváldit dárbbuid, mat čatnasit sámegiela ektui girkoeallimis go ráhkadit ođđa girkoortnega Norgga girkui. Ávžžuhuvvo viidásit ahte statistihkkabargu sámegiela geavaheamis girkoeallimis jotkojuvvo, vai suorggi ovdáneami sáhttá čuovvolit ja movttiidahtti doaibmabijut dahkkojit ulbmilaččat.

Type: 
Article
Publication year: 
2015
Category: 
Health, social
Author(s): 
Magritt Brustad
Torill H. Lauritsen

Guorahallamat Norggas lea čájehan ahte álbmoga bátnedearvvašvuohta lea buorránišgoahtán daid maŋemus jagiid. Orru dego nu ahte erohus bátnedearvvašvuođas davvin ja lulde riikkas lea šaddame ovtta dássásažžan. Almmolaš bátnedearvvašvuođa lohkomateriála pasieanttain nuorabut go 19 jagi, lea buori guvlui rievdame suohkaniin, gos leat ollu sápmelaččat.

Bátnedoavttirdilli Finnmárkkus lea mearkkašahtti ollu buorránan 2004 rájes. Dál (2015) leat buot bátnedoavttirvirggit fylkkas virgáiduvvon. Árvvoštallet ahte dat lea okta sivva buoret bátnedearvvašvuhtii álbmogis. Nubbi váldosivva bátnedearvvašvuođa positiivvalaš rievdamii mánáin ja nuorain lea jáhkkimis danne go leat leamaš eastadandoaimmat ja dearvvašvuođa ovddideaddji doaimma,t masa Finnmárkku bátnedearvvašvuođabálvalusas lea čielga fokus.

Dearvvašvuođadirektoráhtta ja Finnmárkku fylkkasuohkan leat ekonomalaš juolludemiiguin dahkan vejolažžan vuđolaččat dutkat álbmoga bátnedearvvašvuođa muhtin válljejuvvon suohkaniin Finnmárkkus. Lea vurdojuvvon ahte go dieid iskkademiid bohtosat leat gárvásat, de sáhttá dutkojuvvon máhtu atnit ávkin eastadandoaimmaide ja sámi álbmoga bátnedearvvašvuođa ovdánahttimii.

Type: 
Article
Publication year: 
2015
Category: 
Statistics

Dán kapihttalis almmuhit muhtin guovddáš tabeallaid, mat govvidit dili muhtin mávssolaš osiin sámi duohtavuođas. Dat leat fásta tabeallat mat leat mielde juohke almmuhusas ja mat dainna lágiin čájehit movt áššit rievddadit áiggi mielde. Dán almmuhusa kapihttalis leat 16 tabealla ja vihtta govvosa 7 guovllus, mat buohkat čuvgejit mávssolaš fáttáid sámi servodagas. Vuosttáš fáddá lea álbmot, mas deattuhuvvo čájehit movt álbmothivvodat rievddada ja makkár dilálašvuođat váikkuhit olmmošlogu rievddadeapmái (Riegádan/jápmán/sisafárren/eretfárren). Čájehuvvo movt ahki ja sohkabealli gullet oktii ja dilli čájehuvvo iešguđet geográfalaš dásis.

Oahpahusas leat logut oahpahusdási ektui, mas SED-guovlu buohtastahtto eará guovlluiguin davábealde Sáltoduoddara ja Norggain. Dás čájehuvvo tabealla mii čájeha man oallugat heitet joatkkaskuvllas, ja leat golbma tabealla mat muitalit movt sámegiella ovdána, nugo mánáidgárddiin, vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvllain.

Sisaboahtu ja Barggahus čájehuvvo guovtti tabealla bokte, main boahtá ovdán olbmuid gaskamearálaš sisaboahtu ja vearru, ja barggahuvvon olbmuid sohkabeali ja ealáhusa ektui. Dasto leat guokte ealáhustabealla, mas okta tabealla čájeha fitnodagaid ealáhusváldosurggiid mielde ja nubbi mii fas earenoamážiid geahčada boazoealáhusa.

Loahpas leat guokte válgatabealla, mat leat ráhkaduvvon 2013 Sámediggeválgga vuođul. Dain bohtet ovdán bellodagaid/válgalisttuid dohkkehuvvon jienat ja válljejuvvon áirasat Sámediggái.