Type: 
Artikkel
Publikasjonsår: 
2011
Kategori: 
Likestilling
Forfatter(e): 
Svanhild Andersen
Torunn Pettersen
Magritt Brustad
Øivind Rustad
Jon Todal
Yngve Johansen

SED-guovllus lea nissonbadjebáza dušše jahkekategoriijas badjel 80 jagi. Boazodoalus ja eanadoalus leat 80 % dievddut juogo siidadoalloeaiggádat ja váldogeavaheaddjit ja 97 % lea váldobargun guolásteapmi. Jáhkehahtti vejolašvuohta šaddat 75 jagi SED-guovllu 15 jahkásaččaide 2001 gitta 2005 loguid mielde, lea sámi dievdduide su. 56 % ja nissoniidda su. 80 %. SED-guovllus jagiid 2004-2008 ožžo su. 5 % bargonávccahisvuođaoaju, veaháš eanet dievddut go nissonat dan áigodagas. 2004:s ožžo 2.1 % dievdduin ja 1.2 % nissoniin SED- guovllus sosiálaveahki.

Jienastuslogus lei unnán, muhto čielga dievdduideanetlohku čađahuvvon Sámediggeválggain ja 2009 válggain lei dušše válgabiires “Lulli-Norga” mas lei nissoneanetlohku. 2009:s lei mearkkašahtti nissoneanetlohku ahkejoavkkus 18 ja 29 jagi.

Skuvlajagi 2010/11 ledje measta 10 % eanet nieiddat go bártnit geain lei sámegiella vuođđoskuvllas, sihke sámegiella 1. ja 2. gielas. Joatkkaskuvllas lei dát erohus lassánan measta gitta 12 % rádjai. SED-guovllus leat su. 13 % eanet nissonat go dievddut, geain lea 3 jagi dahje eanet allaskuvllas-universitehtas. SED-guovllus heitet bártnit dávjjibut go nieiddat joatkkaskuvllas, erenoamážit guoská dat fidnofágalaš oahpposurggiin, mas duššo 1⁄4 oassi ollášuhttá maŋŋil vihtta jagi.

Type: 
Artikkel
Forfatter(e): 
Øivind Rustad

Olmmošlohku SED-guovllus lea njiedjan 16 proseanttain maŋemus 20 jagis, dan bottu go olmmošlohku muđui guovllus davábealde Sáltoduoddara – go olggušta daid stuorámus gávpogiid – lea njiedjan 8 proseanttain. Erenoamážit Oarje- Finnmárkkus lea čielga ovdáneapmi, dan bottu go Sis-Finnmárkkus ii vuhtto nu bures.

Eretfárremat SED-guovllus, ja váilevaš ruovttoluottafárren, lea váldoágga njiedjamii. Dat fas mielddisbuktá unnit riegádahttinloguid, daningo leat nuorat geat fárrejit ja ásahit bearrašiid eará báikkiide. Jagiin maŋŋel jahkeduhátmolsašumi lea leamaš riegádahttinvuollebáza (mii mearkkaša ahte riegádahttinlogut leat unnibut go jápminlogut) baicca go riegádahttinbadjebáza, nugo lei 1900-logus. Eretfárremat ja riegádahttinvuollebáza dagahit agáiduvvon álbmoga, mas gaskamearálaš ahki lassána dan sivas go eai leat doarvái olbmot deavdit nuorat ahkejoavkkuid.