Šládja: 
Full rapport
Almmuhanjahki: 
2024
Kategoriija: 
Eará
Čállit: 
Sámi statistihka fágalaš analysajoavku/ Faglig analysegruppe for samisk statistikk

Sámi logut muitalit 16 sihke dárogillii ja sámegillii.

Samiske tall forteller 16 både på norsk og samisk. 

Šládja: 
Artihkal
Almmuhanjahki: 
2024
Kategoriija: 
Eará
Čállit: 
Fágalaš analysajoavku

Sihke dárogillii ja sámegillii.

Både på norsk og samisk. 

Šládja: 
Artihkal
Almmuhanjahki: 
2024
Kategoriija: 
Eará
Čállit: 
Fágalaš analysajoavku
Šládja: 
Artihkal
Almmuhanjahki: 
2024
Kategoriija: 
Álbmot
Čállit: 
Anders Barstad

Asbjørn Aase čilgii 1982 Finnmárkku eallindilálašvuođaid earenoamáš heittohiin, fylkkas gos seammaárvosaš eallineavttut ledje guhkkin eret duohtavuođa. Maiddái subjektiivvalaš eallinkvalitehta lei heajut go gaskamearálaččat riikkas lei. Spiehkastahkan ledje sosiála gaskavuođat, gos Finnmárku ja erenoamážit Guovdageaidnu lihkostuvve bures. Árvvoštallan das movt dilli lea dál addá buoret gova. Jápminlogu erohusat leat njiedjan, ja Finnmárku lea maiddái eará dehálaš surggiin lahkonan riikkagaskameari: Lea unnán mii čujuha ahte subjektiivvalaš eallinkvalitehta lea earenoamáš heittot, go finnmárkulaččat loktet bures iežaset eallimiin, sihke dáppe ja muđui riikkas. Sámi álbmot Romssas ja Finnmárkkus leat maiddái sullii seamma duhtavaččat iežaset eallimiin go eará čearddalaš joavkkut. Muhto dat ahte sosiála gaskavuođat leat buorebut Finnmárkkus, erenoamážit Sis-Finnmárkkus, ii oro heivemin ođđaset statistihkkii ja dutkamii. Fylkkadearvvašvuođa iskkadeamit čájehit ahte sápmelaččat dovdet eambbo oktonasvuođa ja unnit sosiála doarjaga go earát, geat eai leat sápmelaččat. Liikká leat smávva erohusažat.

Lea váttis dadjat leat go Finnmárkku sápmelaččaid eallindilálašvuođat ovdánan seamma ládje go Finnmárkkus obbalaččat. Suohkaniid dási rievdamat sáhttet muitalit juoidá, muhto addet dušše oasi govas, erenoamážit go orrot várra eanet sápmelaččat olggobealde go siskkobealde sámi eanetlohkosuohkaniid. Artihkkalis váldojuvvojit ovdan muhtun ovdamearkkat suohkaniid rievdamiin. Eallinahki lea buorránan mearkkašahtti ollu sámi guovddášguovlluin Kárášjogas ja Guovdageainnus, juste seamma ládje go Finnmárkkus lea gaskamearálaččat, erenoamážit dievdduid gaskkas. Dienasgeafivuohta lea veaháš njiedjan Guovdageainnus, dan ektui go muđui riikkas ja fylkkas dat lea lassánan. Leat maid eambbogat geat sámi guovddášguovlluin čađahit joatkkaskuvlla normerejuvvon áiggis, lassáneapmi mii lea seamma dásis, dahje buoret go eará Finnmárkkusuohkaniin.

Šládja: 
Artihkal
Almmuhanjahki: 
2024
Kategoriija: 
Biras
Čállit: 
Solveig Joks
Liv Østmo

Áimmahuššat guovlluid ja gozihit daid lea dehálaš dahku. Erenoamážit lea áimmahuššan dáid áiggiid dehálaš go nuoskkideapmi, sisabahkkemat ja eatnamiid ja čáziid golaheapmi lea šaddan globála váttisvuohtan. Meahcit leat dakkár guovllut gos ceavzilvuohta lea vuođđojurdda go doppe olbmot vižžet alcceset birgejupmái, ja nu fertejit maiddái áimmahuššat guovlluid. Olbmot dovdet lagas oktavuođa iežaset mehciide, ja daguid bokte sii čájehit vuollegašvuođa ja gudnejahttet sihke heakkalaččaid ja ii-heakkalaččaid.


Dattege oaidnit ahte meahcci ii leat sierra kategoriija almmolaš politihkas ja hálddašeames. Meahccedoaba vikkahuvvo dárogielsátnái “utmark” ja nuppe vuoru fas čadno meahcci “friluftsliv” doaimmaide. Meahcis lea iežas sisdoallu ja logihkka mo doppe galgá dádjadit, ja nu ii berre daid jorgalit amas doahpagiidda go doahpaga sisdoallu sáhttá rievdat dahje jávkat. Boasttulágan jorgaleapmi sáhttá doalvvuhit min eará máilmmiáddejumiide ja áiggi mielde meahcit amasmahttojuvvojit. Almmolaš politihkas ja hálddašeamis galggašii meahccedoahpaga buktit oidnosii ja baicce čilget dan eará gielaide.


Olbmot leat doalahan oktavuođaid iežaset luomemehciide, muorjemehciide, bivdomehciide ja muorramehciide, ja dan bokte sii leat háhkan máhtuid ja fievrridan daid ođđa buolvvaide. Muitalusat govvejit olbmuid oktavuođaid guovlluide ja dagahit daid eallin. Nu meahccegeavaheapmi buktá buorreveadjima ja bisuha ássama Sámi guovlluin.

Šládja: 
Artihkal
Almmuhanjahki: 
2024
Kategoriija: 
Statistihkka
Čállit: 
Christian Molstad
Anders Sønstebø

Dát kapihtal ovdanbuktá duogáža manne Statistihkalaš guovddášdoaimmahat (SGD) lea bargan sámi statistihkain ja čájeha tabeallaid ja govvosiid SGD sámi statistihkas, mat čuvgejit dili mávssolaš surggiin sámi servodatdilálašvuođaid hárrái Norggas dál. Kapihtal lea bistevaš oassi Sámi logut muitalit almmuheamis, ja guovdilastá demográfalaš ja sosioekonomalaš diliid ovdáneami árbevirolaš sámi guovddášguovlluin guhkit áiggi badjel ja daid rievdamiid jagis jahkái.


SGD:s ii leat diehtovuođđu mainna earuhivčče sápmelaččaid ja dáččaid. Danne geavaha SGD sámi statistihkkii eanaš geográfalaš lahkonanvuogi. Vuođđun dasa leat Nordlándda, Romssa ja Finnmárkku suohkanat ja oasit suohkaniin (vuođđobiret), mat gullet Sámedikki ealáhusdoaimmaid doarjjaortnegiid doaibmaguvlui, ng. SED-guovlu. Ođđajagimánu 1. beaivvi 2024 orro 53 195 olbmo dien guovllus.


SED-guovllu statistihkka ii atte makkárge ollislaš ja duohta gova sámi álbmogis ja servodatdilálašvuođain Norggas. Suohkanat ja vuođđobiret SED-guovllus fátmmastit dušše davimus osiid árbevirolaš sámi guovlluin ja eai fátmmas gávpotguovlluid.
SED-guovlluid statistihkka demografiija, sisaboahto- ja oahppodási ja ealáhusstruktuvrra birra čájeha ahte álbmoga struktuvra ja ekonomiija dán guovllus lea eanet váikkuhuvvon bieđggus guovlluin ássama bokte ja ahte stuora oassi barget vuođđoealáhusaiguin, go muđui Davvi-Norggas davábealde Sáltoduoddara. Eará oktasaš dovdomearka SED-guovlluin lea ahte dat sentralbyråleat árktalaš guovllus, dás definerejuvvo ahte dat leat davábealde poláragierddu, juoga mii maiddái lea mielde hábmemin ealáhusstruktuvrra ja álbmotovdáneami.

Máŋga jagi lea olmmošlohkun njiedjan, ja 2023 lei vuosttaš geardde 1990 rájes go olmmošlohku lassánii SED-guovllus. Sivvan dasa vuosttažettiin lea go sisafárren lea lassánan guvlui. Seammás unnui veaháš erohus gaskal jápmán ja eallin riegádan olbmuid lohku. Dattetge lea ain čielga riegádahttinvuolláibáza SED-guovllus, mii čájeha ahte álbmot lea boarásmuvvame.
SED-guovllus lea oahppodássi vuollelis go muđui Davvi-Norggas davábealde Sáltoduoddara. Dađistaga leat eambbogat geat háhket alcceseaset lohkan- ja fidnogelbbolašvuođa joatkkaskuvllas. Dienasdássi lea vuollelis go muđui Davvi-Norggas davábealde Sáltoduoddara ja riikkas obbalaččat. Stuorát oassi barggahusain leat vuođđoealáhusain, industriijain ja huksen- ja ráhkadusbargguin.


Statistihkka sámegielaid birra mánáidgárddiin ja skuvllain ii leat ráddjejuvvon SED-guvlui. Vuođđoskuvlla dieđuid leat vižžojuvvon Vuođđoskuvlla diehtojuohkinvuogádagas (VSD dahje dárogillii Grunnskolens informasjonssystem - GSI), mii lea našunála neahttabáiki mas leat dieđut sámegielaid birra vuođđoskuvllas. Ohppiidlohku vuođđoskuvllas, geain sámegiella lea oahpahusgiellan, lea lassánan 2012 rájes. Ohppiidlohku, geain lea sámegiella fágan joatkkaskuvllas, lea lassánan, sihke skuvlajagis 2022/2023 ja dan maŋemus logi jagi áigodagas. Mánáidgárddiid lohku, main lea sámegielfálaldat, lea dál unnimuslohku 2005 rájes.