Sámi logut

Kategorija: 
Statistihkka
Almodimjahke: 
2013
Sládja: 
Artihkal

Dán kapihttalis čájehit muhtin guovddáš tabeallaid mat govvidit dilálašvuođa dehálaš surggiin sámi duohtavuođas. Dát leat fásta tabeallat, mat bohtet leat juohke almmuhuvvon čállosis ja mii maid čájeha movt áššit rievddadit áiggi mielde.

Váldoáššin dás lea ahte tabeallat eai čielggaduvvo dađi eambbo. Dát galget leat dakkárat mas lohkkit ieža galget beassat viežžat dieđuid njuolga álkis ja čorgadis tabeallain. Dán čállosis leat 16 tabealla juhkkojuvvon 7 guvlui, mat buohkat čuvgejit mávssolaš temáid sámi servodagas. Vuosttáš temá lea álbmot, mas deattuhuvvo čájehit movt olmmošlohku rievddada ja makkár dilálašvuođat daguhit olmmošlogu rievddadeapmái (riegádan/jápmán/sisafárren/eretfárren). Čohkkehus agi ja sohkabeale vuođul čájehuvvo ja dat dilálašvuohta čuvgejuvvo iešguđege geográfalaš dásiin.

Oahpahus addá loguid oahpahusdássái, gos SED-guovlu buohtastahtto eará guovlluiguin Sáltoduoddara davábealde ja Norggain. Dás čájehit tabealla mii čájeha man oallugat heitet joatkkaskuvllain, ja de leat golbma tabealla mat čájehit movt sámegiella ovdána, nugo mánáidgárddiin, vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas.

Sisaboahtu ja Barggolašvuohta čájehuvvo guovtti tabeallas, gaskamearálaš sisaboahtu ja vearru olbmuin, ja bargiolbmot agi ja ealáhusa mielde. Dasa lassin leat guokte ealáhustabealla, mat čájehit fitnodagaid ealáhusaid váldosurggiid vuođul ja nubbi mii earenoamážiid guoskkaha boazoealáhusa.

Loahpas leat guokte válgatabealla, mat čájehit bellodagaid/válgalisttuid dohkkehuvvon jienaid ja Sámedikki válljejuvvon áirasat. Logut 2013 válggain eai lean gárvásat go dát čálus deaddiluvvui, nu ahte dás leat 2009 Sámediggeválgga logut mielde.