Sámi logut – duogáš sámi statistihkkii ja kommeanttat fásta tabeallaide Statistihkalaš guovddášdoaimmahagas

Tjaelijh: 
Christian Molstad
Kategorije: 
Statistihke
Bæjhkoehtimmiejaepie: 
2025
Såarhte: 
Artihkele

Dán artihkkalis mii geahčadit muhtun guovddáš statistihkaid Statistihkalaš guovddášdoaimmahagas mat gieđahallet sámi áššiid. Go mis eai leat dieđut mat sáhttet earuhit sámiid ja ii-sámiid, de leat dát statistihkat vuosttažettiin vuođđuduvvon geográfalaš lahkonanvuohkái, vuolggasadjin dása geavahuvvo Sámedikki doaibmaguovllu doarjjaortnegiidda ealáhussuorgái (nu gohčoduvvon STN-guovlu).

Geahčadeamis artihkkalis mii vuos oaidnit STN-guovllu iešvuođaid, masa eanaš oassái gullet Davvi-Romssa ja Finnmárkku suohkanat ja oasit suohkaniin. STN-guovlu ii leat ollislaš dahje ovddasteaddji meroštallan sámi guovddášguovlluid ektui. Guovlu sisttisdoallá vuosttažettiin davvisámi guovlluid, ja sisttisdoallá maiddái dušše bieđggus ássanguovlluid ja smávit gávpogiid. Nu gohčoduvvon “gávpotsápmelaččat”, geaid dutkamušat Sámedikki válgaloguid birra čájehit lea mearkkašahtti ja stuorrugoahtán joavku, eai leat danin mielde STN-vuođđuduvvon statistihkas.

STN-guovllu bieđggus olmmošlohku lea dehálaš čilgehus dan olmmošlohkomállii ja ovdáneapmái maid mii oaidnit guovllus. STN-guovllus lea guhká leamaš negatiiva olmmošlohkoovdáneapmi riegádahttinváilevašvuođa ja nettofárrema geažil eará guovlluide riikkas. Maŋimuš jagiid lea olmmošlogu njiedjan unnon, mii vuosttažettiin lea lassánan sisafárrema geažil. Jagis 2024 njiejai olmmošlohku STN-guovllus fas 122 olbmuin unnit sisafárrema boađusin, nu ahte 1.1.2025 rádjai ásse guovllus 53 073 olbmo.

Olmmošlogu struktuvra dovdomearka lea boarráseappot olbmuid šaddamis ja doppe leat eanaš olbmot 50 jagi ja boarráseappot ahkejoavkkuin. Oahppodássi ja sisaboahtu lea vuollelis go muđui Davvi-Norggas davábealde Sáltoduoddara. Ovdamearkka dih­te lea dušše 25 proseantta álbmogis STN-guovllus oahppu universitehta/allaskuvladásis, go buohtastahttá 35 proseanttain. Bargoálbmogis bargá stuorra oassi vuođđoealáhusain ja industriijain, ja unnit muddui máŋggaid bálvalus guoskevaš ealáhusain.

Ahte álbmotstruktuvra maid mii oaidnit STN-guovllus stuorra oasi dovdomearkan lea bieđggus ássamii, boahtá čielggasin go buohtastahttá álbmoga olbmuiguin geat ásset sullasaš guovlluin eará sajiin Davvi-Norggas davábealde Sáltoduoddara.

Lassin Statistihkalaš guovddášdoaimmahaga statistihkkii demográfalaš, sosiála ja ekonomalaš dieđuid birra, mat leat vuođđuduvvon STN-guovllus, ovdanbuktojuvvo artihkkalis dieđut sámegielaid hárjeheami birra oahpahusstatistihkain, iešregistreren gelbbolašvuođa birra sámegielain álbmotregistaris ja dieđuid boazodoalu birra Eanandoallodirektoráhtas.