Vuona nuorra sámij miellavarresvuohta, guládahtte nuppástallam ja histåvrålasj aktisasj trauma – Mihá-guoradallam

Tjaelijh: 
Ketil Lenert Hansen
Kategorije: 
Sïerredimmie
Bæjhkoehtimmiejaepie: 
2024
Såarhte: 
Artihkele

Dát artihkal guoradallá guládahtte nuppástallamav ja histåvrålasj traumajt ja gåktu dáha bájnni Vuona nuorra sámij miellavarresvuodav. Artihkkala vuodon li kvantitatijva diedo Mihá-guoradallamis, man gatjálvissjiebmáj vásstedin 16-31 jagák sáme. Válljimnáren lidjin 256 nuorra sáme, gejs ienemusá låhkin skåvlån jali allaskåvlån/universitehtan. Ienemusá dájs årrun stuoráp stáda jali bájke sijdan, mij åhpadusá hárráj le gasskamieren jali allagisán.


Birrusij 7 10:s subtsasti nuppástallam li gåjt de akti iellemin. Gievramus frekvensav (35,8 %) buktá vásstádus, mij vuoset sáme nuora gulli nuppástalli “muhtem bále jahkáj”. Nuorra sáme subtsasti dájvvámusát nuppástalli vierregisá, sjiervesa ja sijddadajvasa diehti. Vargga divna sáme nuora ja nuorra ållessjattuga (87,15 %) li gullam gáttojt geŋga sáme álmmuga vuosstij. Juohkka nuppát lij juojddá dahkam nuppástimev hiejtedittjat. Ienemusá subtsastin nuppástallam bahojdij sijáv, massta tjielggá vierttip buktet hierediddje dåjmajt báredittjat dán juohkusa varresvuoda vidjurijt.


Sáme nuora ja nuorra ållessjattuga vásstedin gålmå gatjálvissaj dáhpádusájs mihttitjit vassjeságajt värmádagán unneplåhkovierregijs/sámijs. Vásstádusá giehttu ienemusá littji gullam álbedimev värmádagán “muhtem bále jahkáj” jali “muhtem bále mánnuj”.
Dán guoradallama båhtusa giehttu nuorra sáme mánulattjat ussjolittji histåvrålasj-aktisasj traumajt, majt dárojduhttem buvtij. Ienemus ájádusá lidjin gielav ja kultuvrav massemis, ällim ga vásstádusájn mahkka ájtsadahtte sieradusá sjierve hárráj. Båhtusa giehttu ájádusá histåvrålasj-aktisasj traumajs e navtik njuolgga njuorridittji nuorra sámijt. Huoman de båhtusa vuosedi nuorra sáme “vuorjját” jali “muhttijn” gulátji sierra gulojt ájádaládijn histåvrålasj-aktisasj traumájt. Jus állis subtsastin gulo ihtin vásstádussan dájda traumájda, de lidjin dáha dájvvámusát hådje, vádja ja moarre.


Miellavarresvuoda vidjurij(vája, balo ja diertje) lågo giehttu näjtso álu vehik tjavgábut gulli divna gålmmå miellavarresvuohtamihto, mij le “muhtem märráj” vája symptåvmå ja “álkkes” balo ja diertje symptåvmå. Báhtjaj unnep gasskamihttolågo vuosedi “álkkes” vája symptåvmåjt ja “dábálasj” balo ja diertje symptåvmåjt. Dá båhtusa guorri Vuona almulasj nuorra álmmuga gávnadisájt.
Åvdep guoradallam le duodastam vierrega diehti nuppástallat soajttá bahojdit goappátjagá rubmaha ja miela varresvuodav. Ållessjattuk sáme álmmuga guoradallama dagu aj rijkkagasskasasj åtsådime doarjju dáv tjanástagáv. Vierrega diehti nuppástallam ulmutja subtsasti ielvedahtte ienep miellavájvijs buohtastahte nuppástallamav váni gulák ulmutjijda. Mijá guoradallam tjadná guládahtte nuppástallamav miellavarresvuoda gasskamihttolågojda (vádjaj, balluj ja därttjáj) sáme nuorajn. Båhtusa vuosedi madi ienebut gullá nuppástallá, dadi tjavgábu li miellavájve.